Ajalugu
Ajalugu
Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuring (ELIKTU) on 1998. aastal Maarike Harro (1960-2006) ja Jaanus Harro eestvedamisel alanud prospektiivne longituuduuring, mis on multidistsiplinaarsuselt üks laiahaardelisemaid maailmas. ELIKTU kasvas välja 1998/99 alustatud Euroopa Noorte Südameuuringust (ENSU) Eestis ja oli algselt planeeritud peamiselt südame-veresoonkonna tervist mõjutavate tegurite uurimiseks.
Lisaks kavandatud väga suurele uuritavate arvule ja kõikide osalevate riikide jaoks ühtlustatud meetoditele oli ENSU-l veelgi tugevaid külgi, eriti kahe vanuserühma ehk sünnikohordi uurimine koos plaaniga kaasata uuringusse samu lapsi korduvalt. Seni Eestis laste ja noorukite hulgas tehtud tervistmõjustava käitumise uuringud olid olnud ristläbilõikelised ehk ühekordsed. Longituudne uuring võimaldab riskitegurite kujunemist, levimust ja muutumist jälgida dünaamikas, kuid seda on mitmetel põhjustel väga raske korraldada. Nii ei jätkanudki ka ENSU esimesel etapil ehk lähteuuringus osalenud uurijaterühmad ühel või teisel põhjusel kordusuuringutega.
Juba ENSU esimesel etapil oli oluliseks eripäraks Eestis, võrreldes teiste osalenud riikidega, unikaalse käitumisteadusliku mooduli lisamine. Lisaks sai ENSU, tänu Jaanus Harro suundumisele 1998.aasta algul TÜ psühholoogia instituuti korralisele psühhofüsioloogia professori kohale, bioloogilise psühholoogia mooduli. Eestis koguti uuritavailt täiendavad bioproovid ja uuringupaketti lisati esimesed küsimustikud uuritavate isiksuse ja käitumise kohta nii lapsevanematele, klassijuhatajatele kui ka vanema kohordi lastele. 1999. aasta algusest lisandus ka teine ETF uuringutoetus, uurimaks võimalusi ennustada biomarkerite abiga ülemääraselt riskivat käitumist.
Otsustades luua ühiselt mitmekesise andmebaasi, lähtusid Tartu Ülikooli erinevate uurimisrühmade teadlased nii sellest, et ressursid olid heatasemelise uuringu korraldamiseks kõikidel eraldi täiesti ebapiisavad, kui ka sellest, et tervis ja tervistohustavad tegurid kujunevad dünaamiliselt käitumuslike eelsoodumuste, tegeliku käitumise ja paljude keskkonnategurite koosmõjus. Uurijatel oli enda varasemast tööst kaasa võtta mitmeid oletusi, mida on võimalik ainult rahvastikku hästi esindaval valimil ja paljude erilaadsete andmete koosanalüüsimisel kontrollida. Niisiis kujunesid Euroopa noorte südameuuringu Eesti osa eesmärgid märksa laialdasemateks ja konkreetsemateks ühtaegu.
Seega, algne kitsam eesmärk on oluliselt laienenud, mistõttu loodame leida vastuseid vaimse ja füüsilise tervise kujunemisele üldiselt. Selleks on uuritud erinevaid tervisega seotud kaebusi; riskeerivat käitumist, sh alkoholi, tubaka ja keelatud ainete tarvitamist; toitumist; liikumisharjumusi; sotsiaalmajanduslikku tausta; stressirikkaid elusündmusi; suhteid lähedastega; ärevust; isikuomadusi; impulsiivsust; mõõdetud on vererõhku, südame löögisagedust ja keha koostist; määratud on erinevaid bioloogilisi markereid.
Lühidalt, kõik Tartu maakonna nõusoleku andnud koolid (56st koolist 54) kaasati valimisse kasutades valimisse sattumiseks tõenäosust, mis oli proportsionaalne vastavas vanusegrupis olevate õpilaste arvuga. Uuringu jaoks valiti välja 25 kooli ning sealt kutsuti osalema kõik III (noorem kohort) ja IX (vanem kohort) klasside õpilased. Selline vanuse valik oli tingitud arvestades nende sugulist küpsemist – teismeiga on suurte muutuste aeg nii kehalise kui vaimse arengu seisukohast, samas on muutumise algus ja kiirus individuaalselt väga erinevad. Seega osutusid väljavalituks kaks vanusegruppi – 9-aastased (enne puberteediiga) ja 15-aastased (puberteediea lõpp). Kirjalik informeeritud nõusolek saadi 79,1% (n=1176) kutsutuilt ja nende vanematelt. Esimeses uuringulaines 1998/1999. õppeaastal osales nooremast kohordist 583 (keskmine vanus 9,6±0,5 aastat) ja vanemast kohordist 593 õpilast (keskmine vanus 15,6±0,6 aastat). Järgmised uuringulained toimusid noorema kohordi jaoks 2004/2005. õppeaastal (n=483, keskmine vanus 15,3±0,7 aastat), 2007/2008. õppeaastal (n=454, keskmine vanus 18,3±0,5 aastat) ja 2014/2015. aastal, mil nad said 25-aastasteks (n=441). Vanem kohort käis uuringus veel 2001/2002. õppeaastal, mil uuringusse kutsuti lisaks 62 uuritavat (kokku n=479, keskmine vanus 18,4±0,9 aastat), 2008/2009. aastal (n=541, keskmine vanus 24,7±0,7 aastat) ja 2016/2017. aastal, mil nad said 33-aastasteks (n=504). Mõlema kohordi uuringulaineid on kirjeldatud joonisena ka siin.
Uuringud on heakskiidu saanud Tartu Ülikooli Inimuuringute Eetikakomiteelt.