Mida me mõõdame?

Küsimustikud – Küsimustikke täidavad nii lapsed ise kui ka nende vanemad, selleks et saada informatsiooni laste eluviisi ja riskeeriva käitumise kohta. Kõikidel etappidel täideti mitmeid psühhomeetrilisi küsimustikke iseloomustamaks uuritava isiksust või käitumist. Kesksel kohal on siiski uuritava enese täidetav küsimustik oma eluolu, tervise, suhtumise, sotsiaalmajanduslike olude, sõprade olemasolu, usaldusisikute, riskeeriva käitumise (suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, liikluses käitumine, seksuaalkäitumine) ning ka kehalise aktiivsuse kohta.

Vaimne võimekus – Raveni vaimse võimekuse test, kus testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida seaduspärasus või loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja muutub järjest keerukamaks.

Arvutitestid – alates III etapist teevad uuritavad erinevaid eksperimentaalpsühholoogilisi arvutiteste mõõtmaks impulsiivsust, reaktsiooniaega ja mälu.

Antropomeetrilised mõõtmised – mõõdetakse keha pikkust, keha massi, puusa- ja taljeümbermõõtu, viie nahavoldi paksust ning keha rasvaprotsenti.

Sugulise küpsuse hindamine – selleks kasutati Tanneri skaalat. Tüdrukutel hinnati 5 palli süsteemis rindade arengut ja häbeme karvakasvu, poistel genitaalide arengut ja häbeme karvakasvu.

Arteriaalse vererõhu ja pulsisageduse mõõtmine – vererõhku ja pulsisagedust mõõdetakse automaatselt viis korda järjest 2-minutiliste intervallidega ning mõõtmine toimub alati enne kehalise võimekuse testi tegemist.

Vereproovide võtmine veenist – võetakse alati hommikul enne sööki ja see on alati kõige esimene uuringuprotseduur.

Toidu ja toitainete tarbimine – selle hindamiseks kasutati toitumise uuringu kaarti noorukitele ja toitumise sagedusküsimustikku, mis täidetakse enne uuringupäeva kodus. Lähteuuringus jälgis uuritav oma toidusedelit enne uuringupäeva 24 tunni jooksul, uuringu II ja III etapil kahel päeval, ning alates IV etapist kolmel päeval, millest üks on puhkepäev.

Kehalise võimekuse test veloergomeetril – koormustestil määratakse algkoormus vattides ning registreeritakse kogu testi kestus minutites, maksimaalne pulsisagedus, suurim saavutatud koormus vattides ja viimase koormuse kestvus minutites ja/või sekundites.

Kopsufunktsiooni määramine – lähteuuringus määrati kopsude forsseeritud eluline maht liitrites ja esimese sekundi jooksul forsseeritud välja hingatud õhu hulk liitrites.

Kehalise aktiivsuse hindamine – selleks kasutatakse aktseleromeetrit, mida algselt kanti neli päeva kogu ärkvelolekuaja jooksul, aga alates 2008. aasta uuringulainest oli kandmise ajaks seitse päeva. Lisaks sellele täidab uuritav päevikut selle aja kohta, kui ta mingil põhjusel aktseleromeetrit ei kanna.

Kliiniline intervjuu – selgitamaks ärevus-, meeleolu- ja sõltuvushäire esinemist (uuringu ajal ja kogu elu jooksul) vestlevad uuritavad alates V etapist kliinilise psühholoogiga, kes kasutab struktureeritud intervjuud.